Energeetika

(Väljavõte Narva Elektrijaamade kodulehelt http://www.powerplant.ee)


Eesti põlevkivi kui energeetilise toorme kasutamise ajaloost

Eestis kaevandatavate maavarade hulgas on põlevkivil väljapaistev koht. Põlevkivi on kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest. Põlevkivi on suhteliselt pehme ja mitteabrasiivne. Esmapilgul võib teda pidada pruunikaks kiltkiviks. Põlevkivil on madal kütteväärtus ja väga suur mittepõleva mineraalosa, s.o tuha osatähtsus. Täiesti kuiv põlevkivi on harilikult valkjaspruun. Õhukesed põlevkivi lehekesed hakkavad tikuga süütamisel kergesti põlema, sealt on see kiviliik oma nimegi saanud.

1725 – Esimene kirjalik märge, et karjased kasutasid põlevkivi lõkete süütamiseks.
1789–1910 – Paljud teadlased uurivad oma töödes põlevkivi kasutuselevõtu võimalust kütusena.
1916 – Portlandtsemendi tehases Asserin ja tsemenditehases Port-Kunda korraldati esimesed tolmpõlevkivi põletamise tööstuslikud katsetused.
1918.a juuli – Algab põlevkivi kasutamine kütusena nii erinevates tööstusharudes kui ka olmes (põlevkivi kaevanduspiirkondades).
1922 – Asserini ja Port-Kunda tsemenditehastes kasutatakse kütusena 80 tuh tonni põlevkivi portlandtsemendi klinkri põletamiseks ja 34 tuh tonni auru tootmiseks.
1924 – Algas elektritootmine põlevkivist. Tallinna SEJ viidi üle põlevkivile.
1939 – Tallina Soojuselektrijaam saavutab võimsuse 22 MW, suurima aurugeneraatori kaldrestiga koldes kihis põletamisega ja tootlikkusega 35 t/h.
1948–1951 – 50 ja 72 MW võimsusega Kohtla-Järve ja Ahtme elektrijaamade kateldes tolmpõlevkivi põletamise evitamine. Katlad valmistati Barnauli katelseadmetehases ning nende tootlikkus oli 75 t/h.
1959–1960 – Balti Elektrijaamas käivitati uus turbogeneraator võimsusega 100 MW. Pärast seda paigaldatakse energiaplokid võimsusega 200 MW.
1965 – Tagangori katelseadmetehases valmistatud aurugeneraatoritega saavutab Balti Elektrijaam võimsuse 1600 MW. Põlevkivi tarbimine suurenes 10-12 mln tonnini aastas.
1963.a juuli – Ettevalmistustööd Eesti Elektrijaama ehitamiseks.
1964.a november – Eesti Elektrijaama ehitusplatsile saabuvad esimesed ehitajad.
1965.a veebruar – Teisaldati esimene kuupmeeter pinnast Eesti Elektrijaama peakorpuse püstitamiseks rajatavast ehituskaevendist.
1966.a juuni – Paigaldati Eesti Elektrijaama peakorpuse esimene 31,5 m kõrgune tugisammas, pisut hiljem katlaosakonna esimene 55,5 m kõrgune tugisammas.
30.06.1969 – Eesti Elektrijaama esimese 200 MW võimsusega energiaploki, kuhu on paigaldatud uue modifikatsiooniga TP-101 tüüpi katel, käivitamine.
28.07.1973 – Viimase (kaheksanda) 210 MW võimsusega energiaploki käivitamine. Eesti Elektrijaam saavutas 1610 MW projektvõimsuse.

Energeetika arengu esimesed aastad

Esimesed üldkasutatavad ja tööstuslikud elektrijõujaamad ehitati Eestis 19.sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Energeetika tormiline areng sai alguse suuremates linnades ja tööstuskeskustes: Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Kundas. 1917.aasta oktoobripöördeni oli energeetika areng Narvas seotud selliste tööstusettevõtetega nagu Kreenholmi Manufaktuur, lina- ja kalevivabrik. Nendes ettevõtetes kasutati Narva koskede energiat, mida tootsid töölerakendatud vesirattad ja suured ülekandemehhanismid. Algselt kasutati ruumide valgustamiseks gaasi. Elektrienergiat, peamiselt ruumide valgustamiseks, hakati kasutama aastatel 1898–1900, kui ehitati esimene aurujõul töötav elektrijaam, mis oli varustatud nelja 110V pingel töötava alalisvoolugeneraatoriga. 1912.aastast elektrienergia tarbimine suurenes, ja seda eelkõige tänu 525 hj võimsusega veeturbiini paigaldamisele, mis pani tööle alalisvoolugeneraatori. Narva elanikke hakati elektrienergiaga varustama alles 1918. aastal, kui kalevivabriku elektrivõrku ühendati haiglahoone ja linna tähtsamate ametimeeste kodud. Pärast 1920.a hakkasid linna elektrivõrgud arenema tööstuslike elektrijaamade baasil ning allusid tol ajal linnavalitsusele.


Balti Elektrijaam

Eesti Elektrijaam