Põlevkivikeemia

(Väljavõetud Viru Keemia Grupp'i koduleheküljelt http://www.vkg.ee/)

Keemiatööstusele pandi maakonnas alus varsti pärast seda, kui alustati tähtsaima kohaliku maavara - põlevkivi kaevandamist.

1921. aastal käivitati Kohtla-Järvel prooviõlivabrik, kus õli saamise eesmärgil katsetati põlevkivi utmist spetsiaalses retordis ehk teisisõnu põlevkivi kuumutamist ilma õhu juurdepääsuta.

Üle ootuste heade tulemuste toel ehitati aastatel 1924-1942 neli õlivabrikut. Utmise saadused turustati kütte- ja immutusõlina, bituumenina ja mootorikütusena. Põlevkivigaas põletati oma jõujaamas.

1928. aastal alustati põlevkivi utmist ka Kiviõlis. Kui Kohtla-Järvel olid utteretordina kasutusel nn. gaasigeneraatorid, siis Kiviõlis anti kuni 1953. aastani eelistus tunnelahjudele. Hiljem käivitati ka Kiviõli gaasigeneraatoritega õlivabrik ja alustati tahke soojuskandjaga pilootseadme katsetusi.

1945. aastal alustati tollase NSVL Riikliku Kaitsekomitee otsuse kohaselt uue põlevkivitöötlemise kompleksi rajamist Kohtla-Järvel loosungi all "Gaasi Leningradile".

1948. aastast saigi alguse põlevkivist tehtud majapidamisgaasi pumpamine Sankt-Peterburgi. Hiljem suunati gaasijuhe ka Tallinna ja teistesse Põhja-Eesti linnadesse.

1962. aastal toodeti Kohtla-Järvel gaasi puhastamisel eralduvast gaasbensiinist esimesed tonnid benseeni ja tolueeni. Toodangu nimistusse ilmusid karbamiidvaigud, mis ei baseerunud enam põlevkivil, vaid importtoormel. Käivitati suured ja kaasaegsed formaliini ja bensoehappe tootmisüksused. Lisaks ehitati valmis ja käivitati võimas väävelhappetsehh, mis kasutas toorainena sisseveetavat väävlit.
 

1968. aastal rajati Kohtla-Järvel lämmastikväetiste tehas. Esialgu oli plaanis kasutada toormena põlevkivigaasi, kuid majanduslikud arvestused eelistasid maagaasi. Maagaasi tulekuga keemiatööstusesse vähenes põlevkivi kui toorme osatähtsus. Algas põlevkivi-gaasivabriku järk-järguline seiskamine, mis jõudis lõpule kaheksakümnendatel aastatel.

Praegu haldab põlevkivi töötlemiskompleksi VKG. Täna on tootesortiment laiem, valmistatakse erineva fraktsiooniga õlisid ning põlevkiviõlil baseeruvaid kemikaale. Traditsiooniliste tehnoloogiate kõrvale lisandunud uued, mis võimaldavad põlevkivist enam kasulikke komponente saada, vähendades samas tootmise mõjusid keskkonnale. Toorainena kasutatakse jätkuvalt kohalikku põlevkivi.

Põlevkiviõlitööstus oli varem riiklikul tasemel ära märgitud. 1930. aastal lasti käibele G. Reindorff`i kujundatud 100 kroonine rahatäht, millel on kujutatud Kohtla-Järvel asunud Eesti esimene põlevkiviõli tööstus.


Põlevkivikeemiaga seotud ettevõtted ja asutused:

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
Tegevusalad: Põlevkiviõli S-1, põlevkiviteeõli, tee-ehitusbituumeni, bituumenmastiksi komponent Kukersooli ja turbabriketi tootmine
Narva Elektrijaamad AS
Tegevusalad: Põlevkiviõli tootmine
Nitrofert AS
Tegevusalad: ammoniaak, karbamiid, tööstuslikud gaasid (hapnik, süsihappegaas, lämmastik)
TTÜ Keemiatehnika Instituut
Tegevusalad: õppe- , teadus- ja arendustegevus
TTÜ Põlevkivi Instituut
Tegevusalad: põlevkiviõli-alased uuringud ja tootmistehnoloogiad
Viru Keemia Grupp
Tegevusalad: Põlevkiviõlide, -kütteõlide, bituumenite ning sünteesvaikude tootmine.