Põlevkivimuuseumi esimene püsinäitus

Juba 1930-ndatel tegi Eesti valitsus loomeinimestele „väljasõite“ Virumaa tööstusega tutvumiseks. Peale teist maailmasõda, uue riigikorra ajal, „käisid“ paljud kunstnikud Põlevkivimaad joonistamas, maalimas ja töö teemat kujutamas, et seeläbi näidata, et nagu ollakse selle ajastu poliitikaga „õiges meelsuses“. Sellised „riiklikud suunamised“ ongi Põlevkivimuuseumi kunstikogu peamiseks osaks. Esimene püsinäitus eksponeerib seitsme kunstniku töid, kelle looming on seotud põlevkivitööstusega.

Karl Burman nooremalt on Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumis vaid üks õrn suuremaformaadiline akvarellmaal 1949.aastast vaatega Kiviõli kombinaadile. Kuna suur osa kunstniku loomingust hävis sõja ajal, siis tegemist on kahtlemata ühe väärtusliku tööga.

Rohkesti on aga töid vene kunstnikult Maria Dobrinalt ja tallinlaselt Konstantin Mihailovilt. Mõlemate looming on heal tasemel ja kajastab kaevurite rasket tööd. Huvitav on näha, kuidas mõlemad autorid on teinud tõsist eeltööd enne oma suuremõõtmeliste inimrühmadega tööde valmimist, maalides ära lopsakate pinstlilöökidega eelnevalt hulga kaevurite portreid. K.Mihailovilt ka mitmeid tööstusvaateid.

“Pallase” lõpetanud Priidu Aavikult on koguni kolmest osast koosnev suur õlimaal “Tehase rütm” ja huvitavaid akvarelle, mis on täiendatud meisterlikult viltpliiatsijoontega.

Maalikunstnik Ester Roodelt on näha kahte akvarelli tööstusmaastikuga ja ühte heal tasemel suuremõõtmelist õlimaali istuvast kaevurist.

“Pallases” õppinud Ernst Hallop pakub aga imetlust oma lihtsa, vaoshoitud ja läbimõeldud soojades toonides õlimaalidega.

Kohalik tuntud ja tunnustatud kunstnik Aleksander Igonin on oma loomingus mitmepalgeline, kajastanud Ida-Virumaa ilu, inimesi ja tööstusmaastikke oma hoogsa ja dekoratiivse pinstlikäsitlusega.