MIKS PÕLEVKIVI?
Ehkki sõjad on inimkonna ajaloos toonud kannatusi, hävitanud ja purustanud, on nad alati olnud ka uue tehnilise mõtte arengu vedurid. Näiteks Esimene maailmasõda (1914–1918) andis maailmas otsustava tõuke arendada kivisöekeemia ja -tehnoloogia asemel naftakeemiat ja – tehnoloogiat. Sellest ajast alates tegi kivisöekeemia vähikäiku, nagu ka 19. sajandil kuulus Šoti põlevkivitööstus, mis suri üldse välja. Samas oli Esimene maailmasõda Eesti põlevkivitööstuse loomise ajend, sest Vene impeeriumi pealinna Peterburi (1914–1924 Petrograd) tabas sel ajal terav kivisöe- puudus. Eesti põlevkivi – kukersiiti – oli selleks ajaks vähe uuritud ja varude maht teadmata. Ent oletatava maardla kõrvalt möödus Petrogradi-Tallinna raudtee, mis oli piisav põhjus uurida põlevkivi varusid ja keemilist koostist. Nii andis sõda tõuke muuta Kirde-Eesti lubja- ning põlevkivisegune põllumaa tööstusmaaks.